Kui üldjuhul tekitavad lagunenud ning mahajäetud hooned kõhedust ja õudu, siis minu soov on näidata nende kohtade rahu, helgust ja ilu. Viibides hüljatud ehitistes, näed kuidas soe valgusvihk suunab ja seintelt langenud krohv krudiseb jalge all. Sellistel puhkudel tulevad tunded pinnale ning olen veendunud, et ruumis peab olema emotsioone. Tahan mõtestada vaikuse, tühjuse ja ruumikonteksti koosmõju. Peamiselt huvitab mind küsimus, kuidas anda edasi inimese puudumist ruumis.