Mõte inimese ihadest ja soovidest mis on üsna tihti mööduv nähtus, just nagu suvi. Et kui see on juba kadumas siis tekib igatsus selle järgi ent kui ta on siin, on see on elementaarne ning probleemne nt liiga palav vm. Ehk siis klassikaline inimloomus. Ideaal tekib alles siis kui ta on möödanik.