Amorfsete (kujutute/vormitute) tõdede manifestatsioonid lavastuvad virtuaalreaalses infovoos, misläbi kujundatakse tehislikult unikaalne reaalsus, mille iniviid on ise oma huvide perspektiivist lähtuvalt loonud. Ent samas on tegemist ikkagist painutatud ja nihestatud virtuaalruumi peegeldatud kogemusega – simulatsiooniga reaalsusest, mis on sageli palju reaalsem kui reaalsus ise. See pole kaduvik, vaid virtuaalne igavik, mis on kõikide võimalike võimaluste summa