Teos käsitleb tehnoloogiliselt sünteetilise ja orgaaniliselt inimliku suhet ning nende ristumisel avanevat arengupotentsiaali. Sidudes kollaažilikus laadis eksperimentaalseid graafilisi elemente hüperrealismiga, luues allumatult vaba, eklektilise ning ekspressiivse olustiku. Varieeruv lõuendikasutus – nii plakatlikult ühtlased tasapinnad kui ka ruumilised vormid – tekitavad sümbioosis intensiivse atmosfääri, millesse neelduda ja millest küllastuda.
Kunstnikust: Mihkel Maripuu on kunstnik, kelle tegevust iseloomustab multidistsiplinaarne, eri meediume kaasav praktika, milles sisaldub lisaks helilisele ka visuaalne ja füüsiline platvorm. Uurimisalusteks teemadeks on olnud post-interneti olemus kaasaegses kunstis, neo-materialism ja muud subkultuurilised ilmingud ning digitaalajastu omapärad, mis on mõjutanud kaasaegse diskursuse kujunemist. Lahates tehnoloogia ja orgaanika vahelisi erisusi ning nende potentsiaalsete ühisalade kattuvuslikke printsiipe.